Metsa ost kõikjal Eestis
Metsa ost ja metsade vastutustundlik majandamine on olnud Renlog Eesti OÜ peamine tegevusvaldkond juba aastast 2010.
Ostetud metsa on tänaseks päevaks metsafirma valduses juba enam kui 500 hektarit. Lisaks haldame 2000 hektarit metsa, mis kuulub meie koostööpartneritele ja erametsaomanikest klientidele.
Metsa ost koos maaga
Ostame metsa koos rohu- ja põllumaadega, mis võivad olla ajapikku sööti kasvanud ning võsastunud.
Ainuüksi haritud põllu- ja rohumaade ostmise vastu meil metsaostjana siiski suuremat huvi ei ole.
Metsa ost kõikjal Eestis on meie kui metsaostja põhiline töövaldkond ja seetõttu hindame metsamaid ning koostame hinnapakkumisi, mis põhinevad metsamaterjali reaalsel turuväärtusel. Olukorras, kus metsa müük metsafirmale on takerdunud metsamajandamiskava puudumise või metsaomaniku kesiste metsandusalaste teadmiste tõttu, saadame omalt poolt kohale metsa hindaja ehk taksaatori. Metsahindaja annab omanikule asjakohase ülevaate kasvava metsa vanusest, tervislikust seisukorrast ja puistu turuväärtusest.
Harvad pole juhtumid, kus metsaomanik otsib ostjat vaid teatud osale oma metsast ja maast. Sellisel juhul tuleme kliendile lahkesti vastu ja teostame metsaostja poolt maaüksuse lahtimõõtmise ning võtame asjaajamise ja mõõdistamiskulud enese kanda. Ostetud metsa töötame metsaseadust järgides heaperemehelikult üles ning majandame seda ka tulevikus vastutustundlikult edasi.
Kasvava metsa ost
Metsa ostmine üle Eesti nii terviklike kinnisasjade kui ainuüksi kasvava metsa näol. Meie ettevõtte puhul leiab kasvava metsa ost aset enamasti Mandri-Eestis, kuid suurema raiemahu korral (1000+ tihumeetrit) korraldame raietöid ka Saaremaal.
Niisamuti ostame metsa kliendi enda poolt raiutud metsa- ja hakkematerjalina, millest on võimalik toota puiduhaket või mida saaks realiseerida ümarpuiduna puidutööstusele.
Metsamaterjali ost
Pakume metsa ülestöötamisel kompleksteenust, mis sisaldab alusmetsa ja puude langetamist, metsamaterjali kokkuvedu laoplatsile ning kogu puidusortimendi üles ostmist eelnevalt kokku lepitud hinnaga. Kasvava võsa ja metsa raieõiguste ost toimub hakkematerjali ning ümarpuidu varumise eesmärgil.
Metsamaterjali ost turuhinnaga, millest on maha arvestatud ülestöötamiskulud ja ümarpalgi transpordikulu lähimasse kokkuostupunkti. Metsa ostmine saab teoks ka puidusortimendi puhul, mis on on metsaomaniku enese poolt korraldatud raiete käigus laoplatsile virnastatud. Ostame metsamaterjali nii ümarpuidu kui raiejäätmete näol.
Metsa hind aastal 2026
Raieküpse metsa maksimaalne hektari hind küündib 2026. aastal okaspuu enamusega puistutes 26 000 euroni ja lehtpuumetsade puhul 22 000 euroni. Viimastest on kõrgeima hinnaga kaasikud.
Hinnapäringu esitamisel kirjeldage päringu sisus täpsemalt kas soovite, et ostame metsa ühes maaga või ootate pakkumist metsas raietegevuse läbiviimiseks ja puidusortimendi realiseerimiseks.
Esmase hinnapakkumise suurusjärgu sobivusel või metsakava puudumisel, teostame iseseisvalt välitööd ja kogume vajalikud andmed lõpliku hinnapakkumise koostamiseks.
Metsa ostmine ei pruugi teoks saada juhul kui maatükil lasuvad looduskaitselised piirangud, mis seavad metsamajanduslikule tegevusele piiranguid või muudavad selle sootuks võimatuks.
Metsa ostmine turuhinnaga
Ostame metsa konkurentsivõimelise turuhinnaga, mis võimaldab kodumaisel metsaostjal pakkuda hinnakonkurentsi Skandinaavia suurkorporatsioonidele ja fondihalduritele, kes läbi kohalike käepikenduste Eestis metsamaid kokku ostavad.
Olles tegutsenud Eesti metsandusturul juba rohkem kui 15 aastat, omame piisavalt teadmisi ja vahendeid, et pakkuda klientidele paindlikke lahendusi ja konkurentsivõimelist turuhinda.
Kuidas metsa hind kujuneb?
Metsa ostmine turuhinnaga tähendab seda, et metsaostja võtab arvesse puiduturul valitsevat metsamaterjali kokkuostuhinda ja maa väärtust ning teeb metsaomanikule omalt poolt ümarpuidu ja maatüki turuhinnast lähtuva ostupakkumise.
Metsa hind võib aastate lõikes mõningal määral kõikuda, kuid pikemas perspektiivis on metsa väärtus pigem kasvutrendis. Puistu turuväärtust mõjutab peamiselt ümarpalgi turuhind ja maa hektari maksumus. Siinkohal ei tohiks aga metsaomanikul tekkida väärarusaama, et metsa väärtus kasvab ajas pidevalt.
Puistu on kõige väärtuslikum hetkel, kui mets on täies elujõus ja saavutanud oma raieküpsuse. Lehtpuumetsade puhul võtab see olenevalt puuliigist aega mõnikümmend aastat ja okaspuumetsade korral 80~100 aastat. Pärast küpsuse saavutamist metsapõlve elujõud tasapisi raugeb ja puidu kvaliteet langeb ning puud muutuvad vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja parasiitidele.
Kuidas on metsa keskmine ostuhind viimaste aastate jooksul muutunud, kirjutab oma blogis metsa hektari hind meie hea koostööpartner metsaportaal METSAOST.eu, mis on suurim metsa ostukeskkond Eestis. Kõnealuselt veebilehelt leiab veel põhjaliku ülevaate selle kohta millest puistu hind oleneb ja kas metsaoksjon tagab parima metsa hinna.
Kas metsa ost on ka kaitsealal võimalik?
Teoreetiliselt on kaitsealuse metsa ost küll võimalik, kuid reeglina meil metsaostjana selliste metsade vastu huvi puudub. Huvi puudumine on tingitud peamiselt majandustegevusele seatud piirangutest. Lisaks kaitsealadele kehtivad metsa majandamisel piirangud veel veekogude vahetus läheduses ja ohustatud liikide elupaikades.
Kuidas kujuneb kasvava metsa ostuhind?
Kasvava metsa hind oleneb eeskätt puuliigist ja raiutava puidu mahust tihumeetrites. Võrreldes näiteks lepikut ja kuusikut, siis lepikus on pea poole väiksem puidu tagavara kui kuusikus ning lepapalgi kokkuostuhind on samuti poole võrra odavam kui kuusepalgil.
Seega ei saa me kujundada mingisugust ühtset ostuhinda, vaid lähtume puistu hindamisel konkreetsest metsakavast, kus on puidu tagavara mahud puuliikide kaupa eraldi välja toodud.
Kuidas metsakinnistu turuhind kujuneb?
Kinnistu ostuhinna kujundamisel võtame esmalt aluseks kehtiva metsamajanduskava, milles on metsa tagavara puuliigiti välja toodud. Metsa ostmine tervikliku kinnistuna viitab sellele, et lisaks metsamaterjali turuväärtusele lisandub kinnisasja ostuhinnale ka maa maksumus.
Maa hind oleneb omakorda kasvukohatüübist ja maapinna viljakusest, mis on eelduseks kasvukohale sobivate puuliikide arenguks. Näiteks kuusikute puhul jääb maa turuhind 2000~2500 euro vahemikku, kuid lepikute puhul on see vaid 1500~2000 eurot hektar. Arvestades seda, et küpse puistu hektari hind võib olla kuni 26 000 eurot hektar, siis maa väärtus moodustab sellest vaid väikese osa.
Turuhinna kujunemisel mängib suurt rolli kinnisasja asukoht ja ligipääsetavus. Kui kinnistule puudub ligipääsutee ja maatükile ligi pääsemiseks tuleb saavutada kokkulepe naaberkinnistute omanikega, siis võib selline asjaolu mõjutada ka kinnisasja ostuhinda.
Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!